Esimene ühisproov võidukalt üle elatud

Neljapäeval, 5. vebruaril peeti Vanemuise kontserdimajas Tartumaa meeskooride esimene ühendproov. Oli ergastav und virgastav!
Videoklipp proovist, mille tegi Tarmo
Ergastav just laulu mõttes, sest ühiselt koos muusikaliselt tugevate kooridega - pean eeskätt silmas Tartu Akadeemilist Meeskoori - laulu harjutades saavad ka akadeemilised pausilauljad palju paremateks. (Pausilaulja on selline laulja, kes siis, kui vaja on laulda, peab pausi ja pausi kohal ilmtingimata laulab - tõdemus Vezpremi koorifestivalilt Ungari kohalike kooride kohta aastast 1987, kui mind ja Toivo Maimetsa karistuseks halva käitumise pärast ekskursioonile Balatoni äärde kaasa ei võetud.)
Ühesõnaga, proov oli äge. Alo Ritsing ja Peeter Perens viisid proovi hüva tempoga läbi. Perensil oli suisa nii kiire, et ühe Sisaki järjekordse loo puhul valiti tempo, kus mitte ainult noodi jälgimise, vaid lausa lehekeeramisega kiireks läks. Et tempot säilitada, sõitis Perens seejärel kohe ära Tallinna. Aga lihtsale laulumehele polegi ette nähtu kogu suurest kunstist aru saada.
Meeskoori lood on paremad kui ühendkooride omad. Selline mulje jäi proovist. Aga tõde selgub laulukaare all, sest siis on kohal ka peenemate häältega pidulised.
Te muidugi küsite, kuidas olid lood kohaloleku kontrolliga. Seda me ju esialgu veidi pelgasime, ma mõtlen enne proovi. Ja meil on senini otsaesist higiseks ajav kogemus 2004. aasta eelproovist, kui Ilmar Moss (kelle nime me endiselt koorile taotleme) minult nagu kommunist kommunistilt küsis: Noh, kus siis mehed on?
Aga meie read olid igati esinduslikud ning kindlasti ei saa juttugi olla nn Sootsi kriteeriumile lähenemisest (kusagil proovi-infos on kirjas peo üldjuhi Ants Sootsi hõbesõnad, et koor algab 16 inimesest. Jube jama, kui teed kammerkoori 16 inimesega, üks väänab enne proovi jala ja nägemist, laulupidu! Või oli see viide spordirahvale, et jalgpallivõistkondasid pole majandussurutise tingimustes mõttekas koorideks ümber lõigata (FC Levadia meeskoor :-).
Meid oli esialgu kohal 32 ja otsustaval hetkel jõudis pieteeditundelise ja täpse viivitusega kohale ka Tallinna esindus viie inimese näol (Mart Sander on öelnud, et ma teen kasvõi nurga taga 3 minutit aega parajaks, sest staar alati viibib). Nii et lõpptulemus oli 37 laulumeest. Selline info läks kirja ka laulupeo annaalidesse. Statistika teatavasti ei valeta ja kajastab ALATI õiglaselt olukorda!
Alo lõpetas proovi talle omase hooga ja olime talle tänulikud, et ta kogu lubatud prooviaega kella üheksani õhtul ära ei tarvitanud (selle aja sai osaliselt endale Ristiisa pubi). Aga me oskasime laule kenasti, mille eest täname veelkord häid dirigente Karinit ja Madist meie Mooste laululaagrist. Nagu ütles Alo hilisemas vestluses: kompliment on see, et ma sind nägin. Ja kompliment poleks see, kui ma ütleks, et sind kuulsin.
Kokkuvõtteks on laulud selgemad ja loodame siiralt, et saame ligipääsuloa nii Tartu kui Tallinna laulupidudele. Muidugi on ka kõik teised teed lahti (Balatoni äärde me tookord Toivoga lihtsalt hääletasime ja oli väga lõbus), aga otsetee ongi tihtipeale siiski kõige lühem tee.
Tänan kõiki osalenud koori liikmeid!

Tsiteerides eelarvekärpeid: meil laulud aitavad elada võita!

Hannes