ETV ülekande salvestus on siinTere,
nüüd siis on see temp ka tehtud.
Oleme saanud esimeseks meeskooriks, kes meeste tantsupeol osales. Kahe rühmaga.
Kuigi rühmade nimedeks olid Tenor ja Bass, kujunes tantsumurul kuidagi nii välja, et üks rühm oli kogukamaid ja teine saledamaid. Saledamate sekka ei pääsenud seekord ei Ago, Adis ega Margo ning isegi allakirjutanu oma napi tsentneriga.
Muidugi pole tantsupidu laulupidu. Kõigepealt rivistatakse sind kaks päeva staadionitel ja sõimatakse ajupuudulikuks. Meie kui E-rühmad saime siiski erikohtlemise osaliseks ja e nagu erivajadustega tõttu käituti meiega leebelt. Nagu kuluaarid sahistasid - prominentidega tuleb leebelt käituda. Alles see laste peale karjuminegi moodi tuli - nende arvelt suured juhid küll oma suud kinni ei hoidnud.
Teine asi on molutamine. Terve tantsupidu koosneb ju tantsupeolisest molutamisest: proovide vahel üks tund, kahe tantsu vahel 45 min, siis enne finaali veel 40 min. Jne, jne. Rutiinitaluvus suurenes Rakveres veedetud päevadega igatahes oluliselt.
Küll aga eristusime me ilusti rivistuvatest tantsurühmadest oma vägeva lauluoskusega, mida ka lahkelt nii platsil kui platsi taga pruukisime. Meie selle peo hitiks kujunes liivi rahvalaul "Minu isa oli kuldimunalõikaja- tema lõikas ikka kolm muna korraga!" Ilmselt tehakse järgmisel tantsupeol sellest ka uus meeste tants. Meie värske õppetund lõppenud peolt on see, et kui laulus on sõna "ujun", siis tehakse ujumisliigutusi ja kui on sõnapaar "kõnnin ringi", siis tantsitakse ringkõndi. Seetõttu võib olla kindel, et kuldimuna-lõikuse laul annab tantsuloojatele kinldlasti palju veterinaar-kunstilist inspiratsiooni. Proovid toimuvad Viiratsis Ekseko sigalas aromaatses õhkkonnas.
Tahaksin siiski tantsupidu tribüünidelt või telerist vaadanud koorivendadele rõhutada, et oleme endistviisi koor ja mitte tantsurühm. Käsitlege meie tantsupeolkäiku kui lapsepõlves tegemata jäänud rattamatka, kui aegajalt meid tabavat kirglikku soovi huuli värvida. See pole norm - aga see pole ka hälve!
Aga nii mõnigi teine lapsepõlveunistus viidi peo ajal täide.
Näiteks pühapäeva hommikul kl 8.45 saabusid Pihlaka kondiitri-kohvikusse Tõnu, Sten ja Raimond, et teha teoks oma ammune unistus. Nad tellisid kolme peale tordi ja sõid selle ära. (vt pilt: sõnad on jõuetud...) Kes meist poleks unistanud sellest, et saaks süüa torti nii palju kui kulub ilma ema tänitamata! Ettekandjapreilid olid mõistagi mõningases segaduses. Kui allakirjutanu mõni tund hiljem samuti terve tordi tellis (suid oli siis küll veidi enam), ütles ehmatanud näitsik esimese hooga, et nemad terveid torte ei müü! Aruka vestluse tulemusel saime niisuguse kauba, et tema müüb mulle tordi, aga ma ise lõikan lahti. Nojah, vähemalt torte ja linte ma oskan lahti lõigata, kas ka enamat, väljub selle debati raamest.
Kuna peopäeva esimesel poolel tibutas vihma, oli pideva diskussiooni objektiks, kas tantsida vihmakeepidega või mitte. Tahtsime ju kilekeepidega kaitsta oma kauneid riideid. Maa peale tõi meid tagasi meie tantsuõpetaja Kai, kes vihjas peenelt, et keepidega tantsides näeme välja kui lendavad kondoomid.
Muide, ühte kasutatud kondoomi märkas teise proovipäeva hommikul staadioni jooksurajal tähelepanelik koorivend Tõnu. Rakvere meestel oli ilmselt jooksuaeg. Tunnustagem nende võimekust sooritada vahekord 400 m tõkkejooksu raames.
Meie veelkordne kiitus kuulub tantsuõpetaja Kai Valtnale, kes pühvlitest tantsurühma tegi ja meid peol oma kohalolekuga innustas ja kannustas.
Ja muidugi meie haruldane seltskond:
Garel, Teet, Karl ja Harald kui kooliaja tantsupeokogemustega mehed innustasid ja õpetasid meid tantsupidu nautima ja platsil orienteeruma. Ja jaksasid ka kõike muud rohkem teha - noored mehed ikkagi!
Leo pani kitarri käest ainult tantsimise ajaks (ja ühe teise asja ajal ka).
Andres utsitas meid tegema lühikest lisaproovi, et meie esireas tantsitud tants kenasti välja tuleks.
Sten kallistas meie eest kõik naisi, mistõttu meil jäi enam aega põhitegevuseks.
Margol oli iga olukorra kohta anda oma täpne kommentaar. Lisaks viis töömehetee Margo tantsuplatsil kokku oma otsese ülemuse Reinuga - õnneks olid nad mõlemad enne pidu teineteisele vihjanud, et reede pealelõunal peaks töölt veidi varem ära minema, et korra Rakveres käia.
Ago ja Adis olid kui maailmasambad, kellele võis alati toetuda.
Tiit juhatas alati meie tantsujoru, tegi pilti ja jõudis veel kõik muud asjad ka ära teha.
Kui Tõnu poleks rääkinud, oleksime seda pidanud tegema meie. Ja Tõnu soovitused meditsiinivaldkonnast aitavad meil kindlasti kauem elada (näiteks kõrvatropid kõhuhädade vastu).
Raimond mitte ainult ei tantsinud, vaid lubas oma muhedas olekus ka kooriga ühineda - tere tulemast!
Oliver jaksas peol nii palju teha, et talle võiks lausa aatomiku tiitli anda.
Ning muidugi Mati, kes kogu seda väge suutis koos hoida. 1000 tänu!
Minu rolliks jäi see kõik vaid kirja panna.
Kõigile on edasi anda meie koori dirigendi Laine siirad tänusõnad mehiste tegude eest. Tsiteerides Laine peo avakõnet: "Te olete /tantsu nimel/ loobunud kõige kallimast – televiisorist jalgpalli vaatamisest".
Nüüd on see siis läbi. Ootame DVD-plaati, et kangelastegusid oma silmaga kaeda.
Lastega ja lastealastega hakkame iga aasta 13. juunil käima Rakveres, et näidata neile lahingukuulsuse kohti. Mõne aasta pärast julgeme sinna viia ka oma naisi.
Kadusid peale kahe tutiga tantsumütsi polnud.
Pidu on läbi. Tsiteerides klassik Tõnu, võib tagumikult maha võtta laia plaastri ja ei pea enam igal sammul selja taha piiluma :-)
Kooriproovis näeme, raisk!
Hannes
Mati kirjutas nii:
Hannes!
See oli küll ootamatu, et Sa ennast vaid kirjatsura rolli taandasid.
Ilma Sinu väejuhtimiseta lahinguväljal poleks ka plaastrid tagumikul aidanud. Olukord oli seal ikka päris kentsakas.
Iseloomustamaks olukorda kohapeal pean ma vajalikuks jagada Teiega üht jutuajamist.
Nimelt olin ma just rääkimas Tõnule ja juuresviibivatele mõnedele Rakvere meestantsurühmade meestele meie koori arengulugu, kui üks Rakvere meestest küsis, et kes meil dirigendiks on.
"Minu abikaasa," ütlesin vastuseks.
"Kas ta on naisterahvas või?" oli järgmine küsimus...
Selge see et niisuguses situatsioonis poleks ilma meelekindla juhtimiseta meie käsi hästi käinud!
Nii et Ülimad tänud meie poolt Sulle
Mati, Kai ja teised tantsumehed
See oli küll ootamatu, et Sa ennast vaid kirjatsura rolli taandasid.
Ilma Sinu väejuhtimiseta lahinguväljal poleks ka plaastrid tagumikul aidanud. Olukord oli seal ikka päris kentsakas.
Iseloomustamaks olukorda kohapeal pean ma vajalikuks jagada Teiega üht jutuajamist.
Nimelt olin ma just rääkimas Tõnule ja juuresviibivatele mõnedele Rakvere meestantsurühmade meestele meie koori arengulugu, kui üks Rakvere meestest küsis, et kes meil dirigendiks on.
"Minu abikaasa," ütlesin vastuseks.
"Kas ta on naisterahvas või?" oli järgmine küsimus...
Selge see et niisuguses situatsioonis poleks ilma meelekindla juhtimiseta meie käsi hästi käinud!
Nii et Ülimad tänud meie poolt Sulle
Mati, Kai ja teised tantsumehed
Margo kirjutas nii:
Tere!
Paraku ei möödunud tantsupidu traumadeta.
Tulen praegu traumapunktist ja olen „kangejalgne“.
Diagnoos – põlvesidemete rebendid. Alul taheti kipsi panna, aga kui ma selle peale näost valgeks läksin, pakuti leebemat varianti.
Nüüd siis ongi mu jalg lahasega toestatud ja kuuks ajaks iga sugu sportimisel kriips peal.
Õnneks ei kahanda see peost saadud positiivseid emotsioone.
Nii et tantsimiseni, seltsimehed!
Margo Muda
Rein kirjutas nii:
Lubatagu samuti...
...avaldada kodukoori liikmetele lausa rivi ees kiitust kustumata elamuse eest, mida te oma väljendusrikka kehakeelega tervele Virumaale pakkusite.
Olin selle tummaks tunnistajaks spordiväljaku 1. loozhi 2. reas eilehommikusel peaproov-etendusel.
Kuigi sadas kerget seenevihma, püsis mu pilk naelutatuna just teie vallatutel tuttidel.
Ikka neil, mis armsaks saanud Ahvenate koori tantsuvormimütsilae peal turritades ilmeksimatult teid ka silmseletamata distantsilt ära tunda lasid.
See kõik tegi südame soojaks justnagu keskus AQVA baaris peale etendust kiirelt teie terviseks võetud 150g külmarohtugi.
Õhtul telekas sai kunstielamuse peenemaid finesse ka suuremas plaanis nauditud. Tõdesin veelkord, et koori tantsukoondise võime end läbi liikumise kunstiliselt väljenda oli oma liigutuste plastilisuses ja napis täpsuses võrreldav korjelt naasnud mesilaste koreograafiaga mesitaru lennuaval.
Nähtust oli lummatud isegi Austraalia, kes kohmetusest jalgpallimänguoskuse minetas ja sakslastel end veel samal õhtul tänutäheks armetult läbi klohmida lasi.
Tänud veelkord ja ... ikka julgelt edasi!
Rein
Paraku ei möödunud tantsupidu traumadeta.
Tulen praegu traumapunktist ja olen „kangejalgne“.
Diagnoos – põlvesidemete rebendid. Alul taheti kipsi panna, aga kui ma selle peale näost valgeks läksin, pakuti leebemat varianti.
Nüüd siis ongi mu jalg lahasega toestatud ja kuuks ajaks iga sugu sportimisel kriips peal.
Õnneks ei kahanda see peost saadud positiivseid emotsioone.
Nii et tantsimiseni, seltsimehed!
Margo Muda
Rein kirjutas nii:
Lubatagu samuti...
...avaldada kodukoori liikmetele lausa rivi ees kiitust kustumata elamuse eest, mida te oma väljendusrikka kehakeelega tervele Virumaale pakkusite.
Olin selle tummaks tunnistajaks spordiväljaku 1. loozhi 2. reas eilehommikusel peaproov-etendusel.
Kuigi sadas kerget seenevihma, püsis mu pilk naelutatuna just teie vallatutel tuttidel.
Ikka neil, mis armsaks saanud Ahvenate koori tantsuvormimütsilae peal turritades ilmeksimatult teid ka silmseletamata distantsilt ära tunda lasid.
See kõik tegi südame soojaks justnagu keskus AQVA baaris peale etendust kiirelt teie terviseks võetud 150g külmarohtugi.
Õhtul telekas sai kunstielamuse peenemaid finesse ka suuremas plaanis nauditud. Tõdesin veelkord, et koori tantsukoondise võime end läbi liikumise kunstiliselt väljenda oli oma liigutuste plastilisuses ja napis täpsuses võrreldav korjelt naasnud mesilaste koreograafiaga mesitaru lennuaval.
Nähtust oli lummatud isegi Austraalia, kes kohmetusest jalgpallimänguoskuse minetas ja sakslastel end veel samal õhtul tänutäheks armetult läbi klohmida lasi.
Tänud veelkord ja ... ikka julgelt edasi!
Rein
Postitused
