Emajõe ööbikute 10. sünnipäev - kandled, konnad ja kallistused

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algusest.

Nimelt sellest, et vaevalt oli meie kuulsusrikka meeskoori sünnist 2002. aastal aprillis möödunud 9 kuud, kui siia ilma sündis naiskoor Emajõe Laulikud.

Algul krimpsus näoga ja viril, aga pikkamööda on temast saanud nägus neidis, kes juba üle plangu naabripoisse kiikab. Ja heade geenidega!

See oli siis pikem sisutu sissejuhatus eile, 7. detsembril toimunud naiskoori 10. sünnipäevale.

Ilma mingi kahtluseta tuleb öelda, et naised olid ikka hullupööra vaeva näinud. Ja mis siin salata, ka meid kõvasti rakkesse pannud. Kes pandi pidulaudu tassima, kes vahuveini valama, kes kontserdil laulusõnu ette ütlema. Ja meie tööle sundimine oli tehtud nii meeldival moel, et teoorjus mõisatallis oli puhas rõõm!

Kontsert ülikooli aulas oli pompöösne, erinevate esinemiskostüümidega kava eri  pooltes, uudisteose maailmaesiettekandega ning publiku tormiliste kiiduavaldustega (mäletate ehk veel 1950.aastate parteikongresside kirjeldusi – pärast peasekretäri sõnavõttu puhkesid saalis kestvad kiiduavaldused, mis läksid üle ovatsioonideks. Keegi alustas spontaanselt Internatsionaali laulmist, millega ühines terve saal ning juhuslikul rõdul olnud Punaarmee puhkpilliorkester).

Naised siristavad nigut õõbikud! Vilve on leidnud toreda tasakaalu õhinapõhisuse, vali korra ja muusika vahel, sest sooritus oli tõesti vaimustav! Ka selgus Eesti naislaulu seltsi õnnitlustest, et tegemist on Eesti suurima naiskooriga (ka naistel näikse käivat võistlus selle üle, kellel on suurem).

Piduõhtul Haridusministeerium saalis suutsid ööbikud meid veel umbes kümme korda üllatada: moedemonstratsioonid, viktoriin (näiteks küsimus, millele vastamise ajal meeskoorid vakka sunniti: mida armastab naiskoor suhu võtta?) jne. Rääkimata kandleansamblist Imelikud, kus 6 naist ja kontrabass imelisi helisid tekitasid. Kujutage ette, nad olid 2 kuud iga neljapäev kandlemängu õppinud ja lisaks sellele veel endale ka kandled ostnud! Imelikel saab olema kõvasti haltuuraotsi, see on päris kindel. Ja ka 2014 Tuletulemisel saavad nad igal õhtul simmanil mängida, sest rahvapilliorkestrid olla Eestis kängumas!
Kinkisime naiskoorile plastmassist aia-toonekure - ikkagi veelähedane lind ja viljakuse sümbol rahvusmütoloogias. Naiskoori üks esialgseid nimevariante oli pealegi Akadeemiline Toomekurg. Lisaks kinkisime ka samast materjalist tehtud kopuleeruva konnapere, ikka sarnastel õilsatel eesmärkidel. Meie soov oleks, et kink antakse edasi presidendilt presidendile, et kaunid aiaskulptuurid ehiksid naiskoori presidendi aeda ja et avanev vaatepilt innustaks teda järgmiseks aastaks kindlasti uut presidenti leidma. Ning kui meeskoori järgi on suur igatsus, võib naiskoor koguneda presidendi aeda ja ühiselt konna suudelda - eks siis näis, mis juhtub.

Tahtmata olla tundeline, tunnistan ausalt, et oli väga tundeküllane õhtu ja isegi koos oma naiskooris mittelaulva abikaasaga peol olles olid palgel tihti rõõmu- ja heldimuspisarad.

Lõpetuseks küsimus, mille õhtujuht ja värske naiskoori auliige Leelo Muru minult kontserdil küsis: Miks nimetatakse vananaistesuve vananaistesuveks?

Aga ...  naised ju on nii soojad!

Äitäh, ööbikud! 

Aga nüüd pole  muud, kui ratastele jälle sadulad peale ja Tuletulemiseks valmistuma! Teiega koos kasvõi laulupeotulega ümber maailma!

Kroonik

Meeskoorile võistulaulmiselt 3. koht!

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.

Kui jõudsime laupäeval kooriga Tallinna Tehnikaülikooli peahoonesse, juhatasid viidad meid Tehnikaülikooli kursusele "Kreemide valmistamine  tehnoloogia" gümnaasiumõpilastele.

Ma ei tahaks kuidagi kahtluse alla seada Tehnikaülikooli kompetentsi ja õigust õpetada gümnaasiumiõpilastele kreemide valmistamist, milline õpetus on kindlasti Eesti hariduspoliitika kõige olulisem alustala.

Meie mure oli pigem selles, et meie laul kreemivahust ikka välja kostaks.

Laine alustas lahtilaulmist kõrvade masseerimisest. Kõrvad panevad silmad särama,  sest just kõrvadest paistab sisse valgus. Samuti pidid kõrvad aitama meestel G-punkti erutada, teadsid kooris laulvad teadlased rääkida ja Laine kinnitada.

No ja siis varsti pidimegi lavale kobima. Tehnikaülikooli aula akustika on halastamatu, st ei mingit komakohtade ümmardamist - kõik kostab välja.

Hea endena heitis Karin noodimapi lavale (seda võib käsitleda ka kinda heitmisena züriile) ja siis läkski laulmiseks, mida võite allpool lisatud youtuubi lingilt ise kuulata.

Esitasime Loigomi "Mehed läevad sõtta" ja Unelaul "Näitleja Jollerist" Karini käe all ning Laine juhatusel Lätte "Malemäng" ja kohustusliku palana Kunileiu "Sind surmani", mida Margo Muda armastab nimetada "Sent surmani".

Kõik läks kenasti, peeti viisi, pause sisse ei lauldud ja suure üllatusena jälgiti ka dirigentide kätt, mis lisas sooritusele usaldust.

Lõpetuseks aplodeeriti päris pikalt, loodetavasti mitte ainult viisakusest.

Meie, st B-kategoorias oli kokku 5 koori, lisaks meile ka Haaslava meeskoor, metsameeste koor Forestalia, Lihula meeskoor ja Viljandi Sakala meeskoor.

No ja siis asusime küüsi närima, sest zürii otsust tuli oodata ligi 4 tundi, kõigi kategooriate kooride esituste lõpuni.

Pidasime vastu, väga ära ei söestunud, kuigi auditooriumi koristaja sai ilmselt imestada, kuidas õpilastel kreemidesse nii palju viinamarja- ja õunadestilaate kulus.

No ja lõpuks said koorid oma laulud lauldud (kokku oli koore vaid 16, meestelaul -kui meie koori edulugu kõrvale jätta - ei näita just populaarsuse kasvu). Ja hakati tulemusi ette lugema.

C-kategooria võitis Saarema Ühendatud Meeskoor - väga tublid mehed, käivad üle saare proovi kokku!

B-kategoorias jõuti kohe meieni, sest välja kuulutatigi vaid 3 laureaati igas kategoorias.

Meile 3. preemia, 2. koht Forestaliale Alo Ritsingu juhatusel ja esikoht Haaslava meestele Kalev Lindali juhatusel.

Tõe huvides tuleb öelda, et lisaks pöörasele rõõmule meie koori edu üle oli väga hea meel ka Haaslava meeste võidu üle. Võiks isegi öelda, et võit jäi perekonda - koori on asutanud minu vanaisa Aksel Rüütli ja aitasin 1994. aastal koori võistulaulmisel C-kategoorias 2. kohale laulda - meie koori sünnini oli siis veel valgusaasta.

Rõõm, pisarad, kallistused, soe käepigistus ja diplom zürii esimehelt Robert Sundilt. Pidasin ka lühikese tänukõne, kus ütlesin, et kui me koori 2001. aastal asutasime, oli meie motoks "Lauluga end me ei reeda" - kuid ajad on osutunud muutlikeks. Perekonda ja sugulasi unustasin tänada.

Kõige kõvemate meeskooride kategoorias andsid armutu lahingu Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. Seekord võitsid tipi-mehed, kuid mõlemad olid vägevad!

Õhtu lõppes kooride meeleoluka koosviibimisega Tehnikaülikooli keldris, mis jätkus kooripoolse viinamarja- ja õunadestillaatide õpitoaga bussis, läbi vihma teel Tartusse. Kuna koor on vahetanud ajaloolise bussipartneri Guido uuemaid busse omava firma vastu, siis buss: 1) läks iga kord käima 2) väljastas nii sooja kui külma õhku vastavalt bussijuhi soovile 3) ei lagunenud iseseisvalt teel. Igav :-)

Kokkuvõtvalt: raske lõpustel, kerge ahingus! Karin ja Laine tegid kooriga megatöö,  mis võimaldab meil laululusti säilitada terve järgneva viisaastaku, mis lahutab meid järgmisest võistulaumisest.

Nüüd saame kogu oma rõõmsa energia suunata Tuletulemise ja laulupeo ettevalmistamisele - kuid konkursilaulud helisevad veel kaua me kõrvus ning taas on, mida lapselastele rääkida.

Ja veel: koori ametlikuks nimetuseks on alates eilsest: Üleriigilise konkursi laureaat Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi.

Paluks seda siis ametlikus kõnepruugis, eeskätt nüüdsest meie ukse taga parvlevate sponsoritega suhtluses kasutada.

Tänu Karinile ja Lainele ning kõigile, kes oma laulu ja pillimänguga (Leo, Ants, Tom) aitasid sisustada meie laupäeva!

Video on siin:

Kroonik

Valmistume meeskooride võistulaulmiseks - videokonserv Reolast mais 2012

Hakkasime korraliku koorina valmistuma meeskooride võistulaulmiseks, mis toimub novembris 2013 Tallinnas. Tahame võita ja saada rahvakollektiivi nime, kultuuriministri musi ning kontsertreisi Soome, nagu muiste :-)
Esimene proov toimus Reola kultuurimajas 12. mail 2012.
Juhatavad Karin ja Laine, laulavad mehed.

Proovid jätkuvad!

Meeskoor kontsert Uninumisaja laulud

Laupäeval 25. mail 2013 andis meeskoor koos naiskooriga Emajõe Laulikud Tartu Sadamateatris kontserdi Uinumisaja laulud.

Miks uninumisaja laulud?

Sest laulul on imeline võime rahvast liita ja äratada.
Aga on võime ka rahva meelt uinutada ja valitsejate asjupesule allutada.

Sellest meie kontsert rääkis ja meie laulud kõnelesid.

Koore juhatasid Karin Raamat ja Vilve Maide.

Lavastas Heiti Pakk.

Tekstid Ants Johanson ja Hannes Astok.

Heli Ants Johanson ja Harald Astok. 

Videoülesvõtte autor on Väino Pool.

Korralikku audiosalvestust saad kuulata
SIIT

Vaata kontserdi videot:

1. osa

2. osa

Siin on ka viimase laulu tekst, mille esitas Mart Raamat