KERGE LÕPUSTEL - RASKE AHINGUS!

KERGE LÕPUSTEL - RASKE AHINGUS!

Esmaspäev, 27. veebruar 2012

Meeskoor Kallastel Karakatitsal 2012

No nagu ikka, ütles hüva Viktor ühel kenal hilissügisesel päeval, et tulemas on karakatitsa.
Tehnoloogiahuvilised koorivennad muidugi teavad, mis loom tuu omb (Viktor ei ole loom, vaid Kallaste linnapea. Karakatitsa on vene keeli eatu, sootu ja selgrootu elukas, näiteks). See on kummijuku ehk ise tehtud, hiigelsuurtel õhukummidel sõitev mootoriga elukas, ms ei upu ja sõidab mööda jääd ja vett. Asendamatu kalameeste innovatsioon Peipsil, kus jääolud kogu aeg muutuvad. Nagu ajaleht kirjutas - leiutatud selleks, et mitte taga nutta oma uppunud autosid ja mootorsaane.
Meie koor oli siis nagu kunsti pärast kutsutud, et rahvas ainult autosid ei vahiks.
Jahedas klubihoones, kus kunst rahvale kuulus, oli päris palju rahvast.
Laulsime nii:

Laulsime muidugi ka teisi meestelaule, aga need ei jäänud veel lindi külge. Eriti ilusti laulsid viis naiskoorinaist, kes meie kannatustele - ikkagi 25. veebruar! - olid tulnud kaasa elama.
Lõpetuseks oli hüva Viktor muidugi karuäkke laua katnud, kus kõik kalad kõigil võimalikel moodidel olid sisse tehtud (ja meile välja tehtud). Ütleme ausalt - ei puudunud ka väike viin, mis mõjus olemasolevas aegruumis küllaltki värskendavalt.
Kokkuvõtteks. Ka RAM pidi mööda maakultuurimaju tuuritama, et hiljem üle ilma suuri lavasid nautida.
Nii algab ka meie tee kunsti juurde. Mati olla loosungi "Lauluga end ei reeda!" koduste survel garaazi viinud...