KERGE LÕPUSTEL - RASKE AHINGUS!

KERGE LÕPUSTEL - RASKE AHINGUS!

Pühapäev, 8. detsember 2013

Emajõe ööbikute 10. sünnipäev - kandled, konnad ja kallistused

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama algusest.
Nimelt sellest, et vaevalt oli meie kuulsusrikka meeskoori sünnist 2002. aastal aprillis möödunud 9 kuud, kui siia ilma sündis naiskoor Emajõe Laulikud.
Algul krimpsus näoga ja viril, aga pikkamööda on temast saanud nägus neidis, kes juba üle plangu naabripoisse kiikab. Ja heade geenidega!
See oli siis pikem sisutu sissejuhatus eile, 7. detsembril toimunud naiskoori 10. sünnipäevale.
Ilma mingi kahtluseta tuleb öelda, et naised olid ikka hullupööra vaeva näinud. Ja mis siin salata, ka meid kõvasti rakkesse pannud. Kes pandi pidulaudu tassima, kes vahuveini valama, kes kontserdil laulusõnu ette ütlema. Ja meie tööle sundimine oli tehtud nii meeldival moel, et teoorjus mõisatallis oli puhas rõõm!
Kontsert ülikooli aulas oli pompöösne, erinevate esinemiskostüümidega kava eri  pooltes, uudisteose maailmaesiettekandega ning publiku tormiliste kiiduavaldustega (mäletate ehk veel 1950.aastate parteikongresside kirjeldusi – pärast peasekretäri sõnavõttu puhkesid saalis kestvad kiiduavaldused, mis läksid üle ovatsioonideks. Keegi alustas spontaanselt Internatsionaali laulmist, millega ühines terve saal ning juhuslikul rõdul olnud Punaarmee puhkpilliorkester).

Naised siristavad nigut õõbikud! Vilve on leidnud toreda tasakaalu õhinapõhisuse, vali korra ja muusika vahel, sest sooritus oli tõesti vaimustav! Ka selgus Eesti naislaulu seltsi õnnitlustest, et tegemist on Eesti suurima naiskooriga (ka naistel näikse käivat võistlus selle üle, kellel on suurem).
Piduõhtul Haridusministeerium saalis suutsid ööbikud meid veel umbes kümme korda üllatada: moedemonstratsioonid, viktoriin (näiteks küsimus, millele vastamise ajal meeskoorid vakka sunniti: mida armastab naiskoor suhu võtta?) jne. Rääkimata kandleansamblist Imelikud, kus 6 naist ja kontrabass imelisi helisid tekitasid. Kujutage ette, nad olid 2 kuud iga neljapäev kandlemängu õppinud ja lisaks sellele veel endale ka kandled ostnud! Imelikel saab olema kõvasti haltuuraotsi, see on päris kindel. Ja ka 2014 Tuletulemisel saavad nad igal õhtul simmanil mängida, sest rahvapilliorkestrid olla Eestis kängumas!
Kinkisime naiskoorile plastmassist aia-toonekure - ikkagi veelähedane lind ja viljakuse sümbol rahvusmütoloogias. Naiskoori üks esialgseid nimevariante oli pealegi Akadeemiline Toomekurg. Lisaks kinkisime ka samast materjalist tehtud kopuleeruva konnapere, ikka sarnastel õilsatel eesmärkidel. Meie soov oleks, et kink antakse edasi presidendilt presidendile, et kaunid aiaskulptuurid ehiksid naiskoori presidendi aeda ja et avanev vaatepilt innustaks teda järgmiseks aastaks kindlasti uut presidenti leidma. Ning kui meeskoori järgi on suur igatsus, võib naiskoor koguneda presidendi aeda ja ühiselt konna suudelda - eks siis näis, mis juhtub.
Tahtmata olla tundeline, tunnistan ausalt, et oli väga tundeküllane õhtu ja isegi koos oma naiskooris mittelaulva abikaasaga peol olles olid palgel tihti rõõmu- ja heldimuspisarad.
Lõpetuseks küsimus, mille õhtujuht ja värske naiskoori auliige Leelo Muru minult kontserdil küsis: Miks nimetatakse vananaistesuve vananaistesuveks?
Aga ...  naised ju on nii soojad!

Äitäh, ööbikud! 
Aga nüüd pole  muud, kui ratastele jälle sadulad peale ja Tuletulemiseks valmistuma! Teiega koos kasvõi laulupeotulega ümber maailma!

Kroonik

Pühapäev, 10. november 2013

Meeskoorile võistulaulmiselt 3. koht!

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest.
Kui jõudsime laupäeval kooriga Tallinna Tehnikaülikooli peahoonesse, juhatasid viidad meid Tehnikaülikooli kursusele "Kreemide valmistamine  tehnoloogia" gümnaasiumõpilastele.
Ma ei tahaks kuidagi kahtluse alla seada Tehnikaülikooli kompetentsi ja õigust õpetada gümnaasiumiõpilastele kreemide valmistamist, milline õpetus on kindlasti Eesti hariduspoliitika kõige olulisem alustala.
Meie mure oli pigem selles, et meie laul kreemivahust ikka välja kostaks.

Laine alustas lahtilaulmist kõrvade masseerimisest. Kõrvad panevad silmad särama,  sest just kõrvadest paistab sisse valgus. Samuti pidid kõrvad aitama meestel G-punkti erutada, teadsid kooris laulvad teadlased rääkida ja Laine kinnitada.

No ja siis varsti pidimegi lavale kobima. Tehnikaülikooli aula akustika on halastamatu, st ei mingit komakohtade ümmardamist - kõik kostab välja.
Hea endena heitis Karin noodimapi lavale (seda võib käsitleda ka kinda heitmisena züriile) ja siis läkski laulmiseks, mida võite allpool lisatud youtuubi lingilt ise kuulata.
Esitasime Loigomi "Mehed läevad sõtta" ja Unelaul "Näitleja Jollerist" Karini käe all ning Laine juhatusel Lätte "Malemäng" ja kohustusliku palana Kunileiu "Sind surmani", mida Margo Muda armastab nimetada "Sent surmani".
Kõik läks kenasti, peeti viisi, pause sisse ei lauldud ja suure üllatusena jälgiti ka dirigentide kätt, mis lisas sooritusele usaldust.
Lõpetuseks aplodeeriti päris pikalt, loodetavasti mitte ainult viisakusest.

Meie, st B-kategoorias oli kokku 5 koori, lisaks meile ka Haaslava meeskoor, metsameeste koor Forestalia, Lihula meeskoor ja Viljandi Sakala meeskoor.
No ja siis asusime küüsi närima, sest zürii otsust tuli oodata ligi 4 tundi, kõigi kategooriate kooride esituste lõpuni.
Pidasime vastu, väga ära ei söestunud, kuigi auditooriumi koristaja sai ilmselt imestada, kuidas õpilastel kreemidesse nii palju viinamarja- ja õunadestilaate kulus.
No ja lõpuks said koorid oma laulud lauldud (kokku oli koore vaid 16, meestelaul -kui meie koori edulugu kõrvale jätta - ei näita just populaarsuse kasvu). Ja hakati tulemusi ette lugema.
C-kategooria võitis Saarema Ühendatud Meeskoor - väga tublid mehed, käivad üle saare proovi kokku!
B-kategoorias jõuti kohe meieni, sest välja kuulutatigi vaid 3 laureaati igas kategoorias.
Meile 3. preemia, 2. koht Forestaliale Alo Ritsingu juhatusel ja esikoht Haaslava meestele Kalev Lindali juhatusel.

Tõe huvides tuleb öelda, et lisaks pöörasele rõõmule meie koori edu üle oli väga hea meel ka Haaslava meeste võidu üle. Võiks isegi öelda, et võit jäi perekonda - koori on asutanud minu vanaisa Aksel Rüütli ja aitasin 1994. aastal koori võistulaulmisel C-kategoorias 2. kohale laulda - meie koori sünnini oli siis veel valgusaasta.
Rõõm, pisarad, kallistused, soe käepigistus ja diplom zürii esimehelt Robert Sundilt. Pidasin ka lühikese tänukõne, kus ütlesin, et kui me koori 2001. aastal asutasime, oli meie motoks "Lauluga end me ei reeda" - kuid ajad on osutunud muutlikeks. Perekonda ja sugulasi unustasin tänada.
Kõige kõvemate meeskooride kategoorias andsid armutu lahingu Tartu Akadeemiline Meeskoor ja Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor. Seekord võitsid tipi-mehed, kuid mõlemad olid vägevad!

Õhtu lõppes kooride meeleoluka koosviibimisega Tehnikaülikooli keldris, mis jätkus kooripoolse viinamarja- ja õunadestillaatide õpitoaga bussis, läbi vihma teel Tartusse. Kuna koor on vahetanud ajaloolise bussipartneri Guido uuemaid busse omava firma vastu, siis buss: 1) läks iga kord käima 2) väljastas nii sooja kui külma õhku vastavalt bussijuhi soovile 3) ei lagunenud iseseisvalt teel. Igav :-)

Kokkuvõtvalt: raske lõpustel, kerge ahingus! Karin ja Laine tegid kooriga megatöö,  mis võimaldab meil laululusti säilitada terve järgneva viisaastaku, mis lahutab meid järgmisest võistulaumisest.
Nüüd saame kogu oma rõõmsa energia suunata Tuletulemise ja laulupeo ettevalmistamisele - kuid konkursilaulud helisevad veel kaua me kõrvus ning taas on, mida lapselastele rääkida.

Ja veel: koori ametlikuks nimetuseks on alates eilsest: Üleriigilise konkursi laureaat Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi.
Paluks seda siis ametlikus kõnepruugis, eeskätt nüüdsest meie ukse taga parvlevate sponsoritega suhtluses kasutada.

Tänu Karinile ja Lainele ning kõigile, kes oma laulu ja pillimänguga (Leo, Ants, Tom) aitasid sisustada meie laupäeva!

Video on siin:


Kroonik




Pühapäev, 27. oktoober 2013

Valmistume meeskooride võistulaulmiseks - videokonserv Reolast mais 2012

Hakkasime korraliku koorina valmistuma meeskooride võistulaulmiseks, mis toimub novembris 2013 Tallinnas. Tahame võita ja saada rahvakollektiivi nime, kultuuriministri musi ning kontsertreisi Soome, nagu muiste :-)
Esimene proov toimus Reola kultuurimajas 12. mail 2012.
Juhatavad Karin ja Laine, laulavad mehed.


Proovid jätkuvad!

Pühapäev, 26. mai 2013

Meeskoor kontsert Uninumisaja laulud

Laupäeval 25. mail 2013 andis meeskoor koos naiskooriga Emajõe Laulikud Tartu Sadamateatris kontserdi Uinumisaja laulud.
Miks uninumisaja laulud?
Sest laulul on imeline võime rahvast liita ja äratada.
Aga on võime ka rahva meelt uinutada ja valitsejate asjupesule allutada.
Sellest meie kontsert rääkis ja meie laulud kõnelesid.
Koore juhatasid Karin Raamat ja Vilve Maide.
Lavastas Heiti Pakk.
Tekstid Ants Johanson ja Hannes Astok.
Heli Ants Johanson ja Harald Astok. 
Videoülesvõtte autor on Väino Pool.

Korralikku audiosalvestust saad kuulata
SIIT

Vaata kontserdi videot:
1. osa
2. osa

Siin on ka viimase laulu tekst, mille esitas Mart Raamat

Pühapäev, 27. mai 2012

Meeskoor tähistas oma 11. sünnipäeva juubelikontserdiga

Oeh!
Meeskoor tähistas 26. mail 2012 oma 10. sünnipäeva imelise kontserdiga Tartu Sadamateatris. Juhatasid Karin Raamat ja Laine Randjärv.
Koori ajalugu meenutavad mõned videod.
Boonusena laulab Margo Muda meile järgmisel päeva l toimunud lodjasõidul ühe rongilaulu.

Esmaspäev, 27. veebruar 2012

Meeskoor Kallastel Karakatitsal 2012

No nagu ikka, ütles hüva Viktor ühel kenal hilissügisesel päeval, et tulemas on karakatitsa.
Tehnoloogiahuvilised koorivennad muidugi teavad, mis loom tuu omb (Viktor ei ole loom, vaid Kallaste linnapea. Karakatitsa on vene keeli eatu, sootu ja selgrootu elukas, näiteks). See on kummijuku ehk ise tehtud, hiigelsuurtel õhukummidel sõitev mootoriga elukas, ms ei upu ja sõidab mööda jääd ja vett. Asendamatu kalameeste innovatsioon Peipsil, kus jääolud kogu aeg muutuvad. Nagu ajaleht kirjutas - leiutatud selleks, et mitte taga nutta oma uppunud autosid ja mootorsaane.
Meie koor oli siis nagu kunsti pärast kutsutud, et rahvas ainult autosid ei vahiks.
Jahedas klubihoones, kus kunst rahvale kuulus, oli päris palju rahvast.
Laulsime nii:

Laulsime muidugi ka teisi meestelaule, aga need ei jäänud veel lindi külge. Eriti ilusti laulsid viis naiskoorinaist, kes meie kannatustele - ikkagi 25. veebruar! - olid tulnud kaasa elama.
Lõpetuseks oli hüva Viktor muidugi karuäkke laua katnud, kus kõik kalad kõigil võimalikel moodidel olid sisse tehtud (ja meile välja tehtud). Ütleme ausalt - ei puudunud ka väike viin, mis mõjus olemasolevas aegruumis küllaltki värskendavalt.
Kokkuvõtteks. Ka RAM pidi mööda maakultuurimaju tuuritama, et hiljem üle ilma suuri lavasid nautida.
Nii algab ka meie tee kunsti juurde. Mati olla loosungi "Lauluga end ei reeda!" koduste survel garaazi viinud...


Reede, 20. jaanuar 2012

Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi tähistab 10. sünnipäeva 26.mail 2012

Meie koori elus seisab ees oluline verstapost: kevadel täitub 10 aastat ajaloolisest hetkest, kui asutati Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi.

Alates sellest hetkest on püha Emajõe vesi õnnistatud ka meeskoori poolt (vaatamata sellele, et enamus üle parda kukkunud seilajaid leitakse lahtise püksilukuga). Sellest ajast saati Emajõgi läbi viib oma veed kaldapajude alt, aga mitte Peipsi järve, vaid otse lauluookeani.

Me tähistame juubelit kontserdiga 26. mail kl 19 Tartus Sadamateatris. Kontsert kannab nime “Emajõe meeste laulud”. Karin on hoolega valinud laule, mis iseloomustavad nii meest kui jõge. Ma loodan, et kõik mehed, kes on kooris laulnud või laulule õla alla pannud, on sel päeval Sadamateatris kohal. Kontserdil saavad laulda nii need mehed, kes on usinasti proovis käinud kui laulupeokoori laulumehed. Igaühele on oma laul ootel! Ja repertuaaris on ka ühendkoori laulud, mille käigus bassid tenorid üles tõstavad (välja arvatud Margo Muda, keda bassirühm ka koos liigutada ei jõua). Ärge ainult valget koori mütsi pähe panemast unustage!

Samuti on kontserdi lõpus plaanis õnnitlused koori juubeli puhul. Ootame õnnitlusi nii parteilt kui valitsuselt, nii laulupeolt kui tantsupeolt, nii tulesüütajatelt kui tuletõrjujatelt, nii meeskooridelt kui naiskooridelt, nii punkaritelt kui miilitsatelt, nii koertelt kui postiljonidelt.

Kaunile ja valihäälsele kontserdile järgneb puhkeõhtu. Tants algab Sadamateatri lael, mis lõpeb siis kui möödub suvi.

Sõbrad,

me elame erakorralisel ajal ja meid ümbritsevad erakorralised inimesed. Vaadake peeglisse – just nii see on!

Koori juubel on erakorraline ja väljapaistev sündmus meie elus, mis nagu laulupeo rongikäigu korraldamine, TuleTulemine või Ilmar Mossiga kohtumine saab juhtuda ainult üks kord. Ja mis pannakse laulu sisse ning mida meie lapsed kangelaslikult meenutavad veel seitse põlve.

Juubelitoimkond

Kunstiline juht: Karin Raamat karin.raamat@waldorfkool.info 5585265

Kunstilise juhi abi: Mati Raamat mati.raamat@raad.tartu.ee 5079650

Kooskõlastamine: Hannes Astok hannes@astok.ee 5091366

Kokkulepped: Verni Loodmaa verni.loodmaa@londonhotel.ee 5034722

Suureks puhumine ja upitamine: Ants Johanson ants@johanson.ee 5057303

Juubelialbum: Rein Kinkar rein.kinkar@neti.ee 5041220

Juubelikontserdi üldjuhtimine ja lavastus: Heiti Pakk heiti.pakk@eesti.ee 5057997

Kontserdi ansambli üldjuht (rosetiga): Toomas Lunge lungetom@gmail.com 5104474

Esmaspäev, 14. juuni 2010

Meeste tantsupeol käidud nagu tsirtsti


ETV ülekande salvestus on siin

Tere,
nüüd siis on see temp ka tehtud.
Oleme saanud esimeseks meeskooriks, kes meeste tantsupeol osales. Kahe rühmaga.
Kuigi rühmade nimedeks olid Tenor ja Bass, kujunes tantsumurul kuidagi nii välja, et üks rühm oli kogukamaid ja teine saledamaid. Saledamate sekka ei pääsenud seekord ei Ago, Adis ega Margo ning isegi allakirjutanu oma napi tsentneriga.
Muidugi pole tantsupidu laulupidu. Kõigepealt rivistatakse sind kaks päeva staadionitel ja sõimatakse ajupuudulikuks. Meie kui E-rühmad saime siiski erikohtlemise osaliseks ja e nagu erivajadustega tõttu käituti meiega leebelt. Nagu kuluaarid sahistasid - prominentidega tuleb leebelt käituda. Alles see laste peale karjuminegi moodi tuli - nende arvelt suured juhid küll oma suud kinni ei hoidnud.
Teine asi on molutamine. Terve tantsupidu koosneb ju tantsupeolisest molutamisest: proovide vahel üks tund, kahe tantsu vahel 45 min, siis enne finaali veel 40 min. Jne, jne. Rutiinitaluvus suurenes Rakveres veedetud päevadega igatahes oluliselt.
Küll aga eristusime me ilusti rivistuvatest tantsurühmadest oma vägeva lauluoskusega, mida ka lahkelt nii platsil kui platsi taga pruukisime. Meie selle peo hitiks kujunes liivi rahvalaul "Minu isa oli kuldimunalõikaja- tema lõikas ikka kolm muna korraga!" Ilmselt tehakse järgmisel tantsupeol sellest ka uus meeste tants. Meie värske õppetund lõppenud peolt on see, et kui laulus on sõna "ujun", siis tehakse ujumisliigutusi ja kui on sõnapaar "kõnnin ringi", siis tantsitakse ringkõndi. Seetõttu võib olla kindel, et kuldimuna-lõikuse laul annab tantsuloojatele kinldlasti palju veterinaar-kunstilist inspiratsiooni. Proovid toimuvad Viiratsis Ekseko sigalas aromaatses õhkkonnas.
Tahaksin siiski tantsupidu tribüünidelt või telerist vaadanud koorivendadele rõhutada, et oleme endistviisi koor ja mitte tantsurühm. Käsitlege meie tantsupeolkäiku kui lapsepõlves tegemata jäänud rattamatka, kui aegajalt meid tabavat kirglikku soovi huuli värvida. See pole norm - aga see pole ka hälve!
Aga nii mõnigi teine lapsepõlveunistus viidi peo ajal täide.
Näiteks pühapäeva hommikul kl 8.45 saabusid Pihlaka kondiitri-kohvikusse Tõnu, Sten ja Raimond, et teha teoks oma ammune unistus. Nad tellisid kolme peale tordi ja sõid selle ära. (vt pilt: sõnad on jõuetud...) Kes meist poleks unistanud sellest, et saaks süüa torti nii palju kui kulub ilma ema tänitamata! Ettekandjapreilid olid mõistagi mõningases segaduses. Kui allakirjutanu mõni tund hiljem samuti terve tordi tellis (suid oli siis küll veidi enam), ütles ehmatanud näitsik esimese hooga, et nemad terveid torte ei müü! Aruka vestluse tulemusel saime niisuguse kauba, et tema müüb mulle tordi, aga ma ise lõikan lahti. Nojah, vähemalt torte ja linte ma oskan lahti lõigata, kas ka enamat, väljub selle debati raamest.
Kuna peopäeva esimesel poolel tibutas vihma, oli pideva diskussiooni objektiks, kas tantsida vihmakeepidega või mitte. Tahtsime ju kilekeepidega kaitsta oma kauneid riideid. Maa peale tõi meid tagasi meie tantsuõpetaja Kai, kes vihjas peenelt, et keepidega tantsides näeme välja kui lendavad kondoomid.
Muide, ühte kasutatud kondoomi märkas teise proovipäeva hommikul staadioni jooksurajal tähelepanelik koorivend Tõnu. Rakvere meestel oli ilmselt jooksuaeg. Tunnustagem nende võimekust sooritada vahekord 400 m tõkkejooksu raames.
Meie veelkordne kiitus kuulub tantsuõpetaja Kai Valtnale, kes pühvlitest tantsurühma tegi ja meid peol oma kohalolekuga innustas ja kannustas.
Ja muidugi meie haruldane seltskond:
Garel, Teet, Karl ja Harald kui kooliaja tantsupeokogemustega mehed innustasid ja õpetasid meid tantsupidu nautima ja platsil orienteeruma. Ja jaksasid ka kõike muud rohkem teha - noored mehed ikkagi!
Leo pani kitarri käest ainult tantsimise ajaks (ja ühe teise asja ajal ka).
Andres utsitas meid tegema lühikest lisaproovi, et meie esireas tantsitud tants kenasti välja tuleks.
Sten kallistas meie eest kõik naisi, mistõttu meil jäi enam aega põhitegevuseks.
Margol oli iga olukorra kohta anda oma täpne kommentaar. Lisaks viis töömehetee Margo tantsuplatsil kokku oma otsese ülemuse Reinuga - õnneks olid nad mõlemad enne pidu teineteisele vihjanud, et reede pealelõunal peaks töölt veidi varem ära minema, et korra Rakveres käia.
Ago ja Adis olid kui maailmasambad, kellele võis alati toetuda.
Tiit juhatas alati meie tantsujoru, tegi pilti ja jõudis veel kõik muud asjad ka ära teha.
Kui Tõnu poleks rääkinud, oleksime seda pidanud tegema meie. Ja Tõnu soovitused meditsiinivaldkonnast aitavad meil kindlasti kauem elada (näiteks kõrvatropid kõhuhädade vastu).
Raimond mitte ainult ei tantsinud, vaid lubas oma muhedas olekus ka kooriga ühineda - tere tulemast!
Oliver jaksas peol nii palju teha, et talle võiks lausa aatomiku tiitli anda.
Ning muidugi Mati, kes kogu seda väge suutis koos hoida. 1000 tänu!
Minu rolliks jäi see kõik vaid kirja panna.
Kõigile on edasi anda meie koori dirigendi Laine siirad tänusõnad mehiste tegude eest. Tsiteerides Laine peo avakõnet: "Te olete /tantsu nimel/ loobunud kõige kallimast – televiisorist jalgpalli vaatamisest".
Nüüd on see siis läbi. Ootame DVD-plaati, et kangelastegusid oma silmaga kaeda.
Lastega ja lastealastega hakkame iga aasta 13. juunil käima Rakveres, et näidata neile lahingukuulsuse kohti. Mõne aasta pärast julgeme sinna viia ka oma naisi.
Kadusid peale kahe tutiga tantsumütsi polnud.
Pidu on läbi. Tsiteerides klassik Tõnu, võib tagumikult maha võtta laia plaastri ja ei pea enam igal sammul selja taha piiluma :-)
Kooriproovis näeme, raisk!
Hannes

Mati kirjutas nii:

Hannes!
See oli küll ootamatu, et Sa ennast vaid kirjatsura rolli taandasid.
Ilma Sinu väejuhtimiseta lahinguväljal poleks ka plaastrid tagumikul aidanud. Olukord oli seal ikka päris kentsakas.
Iseloomustamaks olukorda kohapeal pean ma vajalikuks jagada Teiega üht jutuajamist.
Nimelt olin ma just rääkimas Tõnule ja juuresviibivatele mõnedele Rakvere meestantsurühmade meestele meie koori arengulugu, kui üks Rakvere meestest küsis, et kes meil dirigendiks on.
"Minu abikaasa," ütlesin vastuseks.
"Kas ta on naisterahvas või?" oli järgmine küsimus...
Selge see et niisuguses situatsioonis poleks ilma meelekindla juhtimiseta meie käsi hästi käinud!
Nii et Ülimad tänud meie poolt Sulle
Mati, Kai ja teised tantsumehed

Margo kirjutas nii:
Tere!
Paraku ei möödunud tantsupidu traumadeta.
Tulen praegu traumapunktist ja olen „kangejalgne“.
Diagnoos – põlvesidemete rebendid. Alul taheti kipsi panna, aga kui ma selle peale näost valgeks läksin, pakuti leebemat varianti.
Nüüd siis ongi mu jalg lahasega toestatud ja kuuks ajaks iga sugu sportimisel kriips peal.
Õnneks ei kahanda see peost saadud positiivseid emotsioone.
Nii et tantsimiseni, seltsimehed!
Margo Muda

Rein kirjutas nii:
Lubatagu samuti...
...avaldada kodukoori liikmetele lausa rivi ees kiitust kustumata elamuse eest, mida te oma väljendusrikka kehakeelega tervele Virumaale pakkusite.
Olin selle tummaks tunnistajaks spordiväljaku 1. loozhi 2. reas eilehommikusel peaproov-etendusel.
Kuigi sadas kerget seenevihma, püsis mu pilk naelutatuna just teie vallatutel tuttidel.
Ikka neil, mis armsaks saanud Ahvenate koori tantsuvormimütsilae peal turritades ilmeksimatult teid ka silmseletamata distantsilt ära tunda lasid.
See kõik tegi südame soojaks justnagu keskus AQVA baaris peale etendust kiirelt teie terviseks võetud 150g külmarohtugi.
Õhtul telekas sai kunstielamuse peenemaid finesse ka suuremas plaanis nauditud. Tõdesin veelkord, et koori tantsukoondise võime end läbi liikumise kunstiliselt väljenda oli oma liigutuste plastilisuses ja napis täpsuses võrreldav korjelt naasnud mesilaste koreograafiaga mesitaru lennuaval.
Nähtust oli lummatud isegi Austraalia, kes kohmetusest jalgpallimänguoskuse minetas ja sakslastel end veel samal õhtul tänutäheks armetult läbi klohmida lasi.
Tänud veelkord ja ... ikka julgelt edasi!
Rein

Reede, 4. juuni 2010

Meeskoor läheb tantsupeole


Noo nii! Meeskoor hakkabki tantsupeole minema. 16 meest on koos, proove tehtud hoolega ja ka riided on valmimas - vaadake ja imestage! Sellise imelise kuue disainis meile Anneli Arro Viljandi kultuuriakadeemiast, kes sai meie mõttemaailma ja kooriga tuttavaks mõistagi TuleTulemisel!